Alates 2026 maksate reservide eest. Küsimus on, kummal pool arvet te olete.

Mis täpselt muutus

8. veebruaril 2025 lahkusid Balti riigid Venemaa sagedusalast ja sünkroniseerusid 9. veebruaril 2025 Mandri-Euroopa võrguga. Sellest hetkest peab Elering ise hoidma Eesti võrgu sagedust 50 hertsi juures, ja selleks tuleb reserve turult osta. Juulis 2026 oli Eestis reservitoodete pakkumiseks kvalifitseerunud 76 MW sageduse hoidmise reservi (FCR) ja ligi 490 / 580 MW automaatset taastamisreservi (aFRR) (üles / alla).

Selle ostmine maksab, ja see kulu pandi tarbija arvele. 1. jaanuarist 2026 on igal Eesti elektriarvel tasakaalustamisvõimsuse kulu: 3,73 €/MWh 2026. aastal ja 2,97 €/MWh alates 2027. aastast. See ei ole börsihind ega võrgutasu, vaid eraldi rida, mis rahastab valmisolekut.

Mida see teie arvel tähendab

Arvutus on lihtne ja te saate selle ise teha: võtke oma aastane tarbimine megavatt-tundides ja korrutage 3,73-ga. 900 MWh aastas teeb ligikaudu 3 400 eurot (km-ta) aastas ainult selle ühe rea eest. 5 000 MWh teeb ligikaudu 18 700 eurot (km-ta). See ei ole ennustus ega pakkumine, vaid avaldatud tariifi korrutamine teie enda tarbimisega.

Suurele tarbijale ei ole see arve suurim rida. Aga see on rida, mis eelmisel aastal puudus ja mis ütleb midagi olulisemat: Eestis on nüüd hind ka valmisolekul, mitte ainult energial.

Kes selle raha saab

Selle raha eest ostab Elering reserve nendelt, kes suudavad võimsust sekunditega juurde anda või ära võtta: kiiretelt elektrijaamadelt ja akudelt. Aku on selle töö jaoks ideaalne, sest ta suudab olla korraga nii tootja kui tarbija, ja ta reageerib kiiremini kui ükski põletav seade.

Üks tingimus on oluline: Eleringi võimsusturul on miinimumpakkumine 1 MW. Üksik 125-kilovatine aku sinna ei ulatu. Sellepärast käib liitumine agregaatori kaudu, kes koondab mitme objekti akud üheks pakkumiseks, läbib eelkvalifitseerimise ja juhib akusid automaatselt. Nii satub ka ühe tehase või kuivati aku samale turule, kust see raha välja makstakse.

Mida see ei tähenda

See ei tähenda, et aku teenib täpselt selle summa tagasi, mille te selle rea eest maksate. Reservi hind kujuneb turul iga päev, ja turg, kuhu tuleb pakkujaid juurde, ei püsi paigal. Elering ise arvestab varustuskindluse aruandes Eesti võrku 258 MW salvesteid 2028. aastaks ja 600 MW 2030. aastaks: pakkumine kasvab.

Sellepärast me ei luba ühtegi numbrit. Me näitame kolme stsenaariumi ja hoiame võimsustasu ning börsihinna säästu eraldi real, sest need kaks ei sõltu reservituru hinnast.

Mida sellega peale hakata

• Otsige see rida oma arvelt üles. Ta on olemas alates jaanuarist 2026. Kui te ei tea, kui suur ta teil on, ei tea te ka, mida te selle turu jaoks juba maksate.
• Võtke välja oma tunnipõhised tarbimisandmed. Aasta jagu tunniandmeid ütleb rohkem kui ükski kalkulaator: sealt on näha nii tipud, mida aku maha lõikaks, kui ka see, kui palju vaba võimsust liitumises seisab.
• Laske arvutada, mitte lubada. Küsige kirjalikku hinnangut, kus iga arvul on allikas ja kus reservitulu on kolme stsenaariumina. Meilt või kelleltki teiselt, aga küsige kirjalikult.